• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,4
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,4
  • 23.11.15, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Estonian Airi pankrot pani lendama

Estonian Airi pankrotistumine on ülejäänud lennufirmad pannud Eesti reisijate nimel sõdima – mitmed liinid on lennufirmadega üle ujutatud. Tiheda konkurentsi rõõme kauaks aga ei jätku, leiavad valdkonna eksperdid.
Tallinna Lennujaam võtab avasüli vastu kõiki lennufirmasid, kes on võtnud sihiks Eesti klient endale saada.
  • Tallinna Lennujaam võtab avasüli vastu kõiki lennufirmasid, kes on võtnud sihiks Eesti klient endale saada. Foto: Andres Haabu
Estonian Airi kadumine turult pani mitmeid lennufirmasid kibekiiresti üle võtma lennuliine, mis pankrotistunud ettevõttest järele jäid. Võitlus liinide ja reisijate üle on toonud aga mitmetesse sihtkohtadesse märkimisväärselt rohkem lende kui varem. Näiteks kui eelmisel talvehooajal lendas Tallinnast Kopenhaagenisse vaid Estonian Air ja seda 19 korda nädalas, siis selle aasta hooajal lendab sinna nii SAS kui ka Adria Airways 40 korda nädalas. Kui varem sai Stockholmi lennata kahe firmaga 45 korda nädalas, siis nüüd saab seda teha kolme kompaniiga koguni 65 korda.
Kui Skandinaavia liinidel on lendajaid mitmeid, on lennud Venemaale hoopistükkis harvemaks jäänud. Moskva liinile on sõitma jäänud vaid Vene lennufirma Aeroflot ja Peterburi, kuhu varem lendas Estonian Air, enam Tallinnast otselennuga ei pääsegi.
Lennujaam: loodame parimat
Tallinna Lennujaama juht Rein Loik ütles, et tal on vaid hea meel, et Tallinnasse lennata tahetakse – tihedam konkurents tähendab nii Eesti elanikele kui ka külalistele üksnes paremaid lennuvõimalusi. „Tervitame avasüli iga uut lennufirmat. Meile pole ka ükski uutest lendajatest märku andnud, et nende kavatsused oleksid lühiajalised,“ märkis Loik.
Sellegi poolest nentis ta, et teiste riikide kogemus on näidanud, et pärast koduvedaja tegevuse lõpetamist on esimese hooga lennata soovivaid firmasid ikka rohkem kui neid, kes päriselt pidama jäävad. „Seetõttu saame ainult öelda, et loodame parimat ja hoiame pöialt kõigile,“ lisas Loik.
AirBaltic: meil on eelis
Kuigi airBaltic on üks neist lennufirmadest, kes koos SASi ja Finnairiga pärast Estonian Airi sulgemist Tallinna lennuliinidele tormijooksu tegid, ei ole airBalticu kommunikatsioonijuhi Janis Vanagsi sõnul mingit ülepakkumist tekkinud. Kui, siis vaid mõnel liinil, lisas ta. Ometigi pani airBaltic hiljaaegu isegi Tallinn-Riia suunale varasemast lausa kaks korda suuremad lennukid lendama.
Vanagsi sõnul mõjutab iga kodulennufirma kadumine turult turismivaldkonda omajagu – kannatada saavad nii hotellid, restoranid kui ka muud turismi- ja meelelahutusega tegelevad ettevõtted. Kuna Eesti asub Euroopa keskustest kaugel ja ka korralik rongiliiklus teiste Euroopa linnadega on puudulik, on Vanagsi sõnul hea lennuliiklus eestlastele vajalik.
Pärast Air Lituanica ja Estonian Airi kadumist on airBaltic Vanagsi sõnul Balti koduturul heas olukorras, kus nad seisavad kogu turu keskel ja suudavad pakkuda reisijatele seda, mida tahetakse ehk tihedaid lende odavaima hinnaga. „Estonian Air oli ja Nordic Aviation saab olema kallimate hindadega kui meie. Me anname endast kõik, et Eesti klienti hästi teenindada,“ ütles Vanags. „Juba suvel teatasime, et kavatseme järgmise viie aasta jooksul Tallinnast lendama hakata 11 sihtkohta,“ lisas ta.
Kaubaveo alternatiivid
Enim aitab kaubavedajaid välja SAS, kes on nüüd üks olulisemaid lennufirmasid, kes läbi Skandinaavia kaupasid Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse transpordib.
ACE Logistics Estonia ASi lennu- ja meretranspordi juhi Merle Lichtfeldti sõnul puudub pärast Estonian Airi tegevuse lõpetamist otselend näiteks Kiievi, Brüsseli ja Amsterdami, kuid need sihtkohad on endiselt kaetud mitme teise lennufirmaga. Seega sõltuvalt kauba suurusest ja valmisoleku ajast ei pruugi tarneaeg otselendudega võrreldes oluliselt erineda.
Lichtfeldt rääkis, et kuigi SAS on olnud Tallinnas esindatud aastaid, lendasid siiani SASi lennukite asemel Estonian Airi lennukid. Nüüd, kus lendavad SASi lennukid, tuli Eesti turule tagasi SAS priority teenus, mis tähendab kiiremat tarne- ja käsitlusaega. Lisaks saab Lichtfeldti sõnul teatud sihtkohtadesse saata erikaupu, mis polnud varem Estonian Airi lennukitega võimalik.
Kuigi pärast Estonian Airi asendumist teiste lennufirmadega on mitmed lennufirmad hinnakirja korrigeerinud, ei saa Lichtfeldti sõnul suuri hinnamuutusi kliendile kindlasti täheldada. Küll aga võib Estonian Airi kadumine lennukaubaveo turult mõjutada saadetisi, mis on ülikiired, temperatuuritundlikud või muude erinõuetega, sest sellistel saadetistel oli Estonian Airi otselendudel selge eelis.
Klientidest jääb vajaka
Estraveli juhatuse liige Anne Samlik tõdes, et on märganud suurenud lennusagedust just Skandinaavia liinidel, kus on lisaks Eesti uue lennufirma Nordic Aviationi otselende Kopenhaagenisse, Stockholmi ja Oslosse pakkumas ka SAS. Endiselt on Oslosse lendamas ka Norwegian Airlines ja Ryanair.
„On kaheldav, kas neil liinidel mitmele operaatorile piisavalt maksujõulisi reisijaid jagub,“ ütles Samlik, lisades, et kliendi seisukohalt vaadates on konkurents loomulikult hea ja hoiab hinnataseme soodsa.
Samlik lisas, et ka Finnair on mõndadele liinidele suuremad lennukid lendama pannud. Kui tavaliselt kasutati peamiselt 72kohalisi propellerlennukeid, siis nüüd on kasutusele tulnud ka 100kohalised reaktiivlennukid. See suurendab nii saadaolevate lennukohtade arvu, kuid mis Samliku sõnul olulisemgi – tagab ka märksa mugavama lennu.
Peale selle tiheneb Samliku sõnul Tallinna lennuliiklus suvehooajast veelgi, kuna lisanduvad airBalticu otselennud Amsterdami ja Stockholmi Bromma lennuväljale.
Estravel suuremaid hinnamuutusi veel täheldanud pole. Küll aga nentis Samlik, et kui üldreeglina pakkumise vähenemine tõstab hindu ja suurenemine alandab neid, võib Eesti väiksel turul ülepakkumine kombineerituna odavate hindadega kaasa tuua ka kiireid liinide sulgemisi. „Sedagi oleme minevikus piisavalt näinud,“ ütles ta.
Väikse turu suur sõda
Reisibüroo Novatours tegevjuhi ja juhatuse liikme Andree Uustali sõnul oli Tallinna lennujaama statistika kohaselt Estonian Airi käes enam kui neljandik regulaarlendude kohalikust turust. Paljud lennufirmad on jälginud olukorda jba pikemalt ja teinud enda strateegiaid nii turule sisenemiseks kui ka klientide võitmiseks. „Palju kellelgi vahendeid on ja palju lennufirmad poole miljoni reisija nimel pingutada suudavad, näitab aeg,“ ütles Uustal.
Novatoursi suurim lennunduspartner on SmartLynx Airlines Estonia ja regulaarlendude piletite vahendamisega ettevõte ei tegele. Hiljuti lõppenud suvehooajal teenindas Estonian Air Novatoursi tšarterlende Horvaatiasse ja mõningaid lende ka Türki. Ei nüüd saabunud talvehooajal ega ka järgmisel suvehooajal Novatours Uustali sõnul Estonian Airiga koostööd niikuinii ei plaaninud, kuna Eesti endise riikliku lennukompanii pargis polnud piisavalt suuri lennukeid, mis suutnuks Novatoursi tšarterlende teenindada.
Uustal märkis, et tšarterturismi sektor tegutseb endistviisi ja regulaarlendude ümberkorraldused pole neile mõju avaldanud. Tema sõnul hindavad kliendid stabiilsust ja seda, et lubatustele oleks ka selged garantiid. „See on meie usaldusväärsuse alustalaks,“ ütles Uustal.
Skandinaavia lennuliinidel reisijatel valikut jagub.
  • Skandinaavia lennuliinidel reisijatel valikut jagub. Foto: Andres Haabu

Seotud lood

Uudised
  • 18.02.16, 10:31
AirBalticu juht teenib aastas miljon eurot
Enda sõnul airBalticus palju ränka tööd teinud ettevõtte juht Martin Gauss tunnistas täna Gaselli kongressil, et teenib aastas ligi miljon eurot.
Uudised
  • 22.02.16, 13:43
Nordic Aviationi kehv start
Pankrotistunud Estonian Airi asemel loodud lennufirma Nordic Aviationi algus on olnud raske, kuid juhtkond on tulemusega rahul.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 13:51
Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele